Juura

Õpik käsitleb kõige levinumaid süütegusid – varavastaseid. Põhitähelepanu on pööratud nende kahele põhiliigile – vargusele ja kelmusele kui süütegudele omandi ja vara vastu. Seepärast võibki õpiku tinglikult jaotada kahte suurde ossa – süüteod omandi (II–V) ning vara vastu tervikuna (VI–VIII). Nimetatud kahe põhiliigi analüüsi juurde on lisatud ka väike võrdlevõiguslik ülevaade mõnede välisriikide seadustikest.

Materjal on süstematiseeritud KarS 13. ptk alusel. Põhitähelepanu on pööratud süütegude põhikoosseisudele, kuna kvalifikatsioonide problemaatika on jäetud KarS kommentaari hooleks. Sisu ja mahu poolest vastab esitatu karistusõiguse üldkursuse varavastaste süütegude teemale, ehkki ületab kohati selle nõuded ning peab silmas valikkursuse taset.

Õpik on üles ehitatud eelkõige süstemaatilis-induktiivsel meetodil, seega toetudes analüüsitava materjali sisulisele loogikale. Sellest lähtub ka enamik kasutatavast kirjandusest. Samas ei ole kõrvale jäetud ka kaasusel põhinevat deduktiivset meetodit. Õpik sisaldab rohkesti kaasusi, mille analüüs moodustabki olulise osa tekstist. Kaasused on nummerdatud peatükkide kaupa, nt kaasuse II.1 korral on tegemist II peatükis asuva kaasusega nr 1.

Raamatus on traditsiooniliselt kirjanduse ja lühendite loetelud. Loobutud on aga õigusaktide ja nende lühendite loetelust, sest akti terviktekst praegu kehtivas redaktsioonis on nii nimetuse kui ka ainuüksi lühendi kaudu kättesaadav Riigi Teataja kodulehel.

Lehekülgede arv: 272