Juura

Karistusõiguse üldosa aines on mõneti paradoksaalne. Ühest küljest on karistusseadustiku (KarS) üldosa seadusena võrdlemisi õhuke, sisaldades isegi koos muudatustega vaid sadakond paragrahvi, millest omakorda süüteoõpetusele on pühendatud kõigest 37 sätet. Teiselt poolt iseloomustab aga karistusõiguse üldosa õppematerjalina äärmine mahukus. Põgusaimgi pilguheit mistahes karistusõiguse üldosa õpikule kinnitab selle väite paikapidavust. Ometigi pole taolist vastuolu keeruline selgitada, kuna karistusõiguse üldosa normid võiksid oma abstraktsusastmelt olla seadusandjale eeskujuks mistahes valdkonna normiloomes. Suure üldistusastme tõttu on karistusõiguse üldosa sätetele omane üheaegselt nii suur maht kui ka avatus nende teoreetilisele edasiarendamisele. Viimane asjaolu selgitab ühtlasi, miks olukorras, kus mõnda karistusõiguse eriosa sätet kiputakse pidevalt muutma, naudivad üldosa kesksed sätted võrdlemisi suurt stabiilsust.

Samas esitab karistusõiguse üldosa omapära suure väljakutse õpiku koostajale. Kerge on anda järele ahvatlusele käsitleda kõiki selle alateemasid maksimaalse täielikkusega, mis karistusõiguse teooria pideva arengu taustal toob omakorda kaasa õpikute lehekülgede arvu pideva kasvu. Käesoleva üldosa õpiku sihiseade on täpselt vastupidine. Eesmärgiks on võetud karistusõiguse üldosa kursuse esitamine vaid ulatuses, mis on kriitiliselt vajalik karistusõiguse esmaseks omandamiseks. Seeläbi püüab õpik täita lünka meie karistusõiguse akadeemilises diskursuses, mis, olles muidu eri õppevahenditega üsna hästi kaetud, ei sisalda seni eraldi bakalaureuse õppeastme jaoks mõeldud lühikursuse õpikut.

Esmakordselt võetakse ühtede kaante vahele kokku kõik kolm karistusõiguse üldosa keskset teemat, s.o õpetus karistusseadusest, süüteost ja sanktsioonidest. Iga teema lõpetavad kordamisküsimused ja täiendavaks lugemiseks soovitusliku emakeelse kirjanduse loetelu. Materjali omandamise lihtsustamiseks saadavad põhiteksti asjakohase õigusnormi väljavõte, rohked näitekaasused, joonised ja tabelid. Asjakohane kohtupraktika ja allikmaterjal esitatakse ühesugust viitamissüsteemi kasutades, mitte põhiteksti sees. Õpik sisaldab veerenumbreid (vnr), mille numeratsioon on ühtne algusest lõpuni muudest alajaotustest sõltumata. Veerenumbrite kaudu toimub ka tekstisisene viitamine.

Kuigi õpikut koostades on silmas peetud bakalaureuseastme õpinguid, sobib see kasutamiseks ka muudes õppeastmetes ning praktiseerivale juristile juba omandatud karistusõigusalaste teadmiste uuendamiseks.

Autor tänab retsensenti dr. iur. Erkki Hirsnikku, kelle tähelepanekud olid suureks abiks käsikirja lõplikul viimistlemisel, ning kirjastust Juura.

Õpiku käsikiri on lõpetatud 2025. aasta aprilli seisuga.

Priit Pikamäe
Luxembourg – Tartu
2023–2025

Lehekülgede arv: 480